„Kaks poissi, kes unistasid tähtedest. Struve, Fraunhofer ja 200-aastane teleskoop“
Tartu tähetornis on avatud näitus „Kaks poissi, kes unistasid tähtedest. Struve, Fraunhofer ja 200-aastane teleskoop“.
2024. aastal täitub 200 aastat sellest, mil Tartu tähetorni saabus Münchenist tolle aja parim teleskoop – Joseph von Fraunhoferi valmistatud suur ja tehniliselt uuenduslik läätsteleskoop. See viis tähetorni tehnilise varustuse poolest maailma parimate sekka ja võimaldas astronoom Friedrich Wilhelm Struvel teha hulga tähtsaid teadusavastusi. Üheks Tartu sümboliks kujunenud tähetorn ehitati ümber ja see omandas tänini tuttava kuju just uue teleskoobi mahutamiseks.
Tartu tähetorn soovib tähtpäeva puhul tutvustada teleskoobi ning selle valmistaja Fraunhoferi ja esmakasutaja Struve tegevuse tagamaid viisil, mis oleks arusaadav ka kõigile neile, kel pole teema kohta põhjalikke eelteadmisi. Näituse lugu räägib kahe poisi unistustest ja raskest teekonnast nende täitmise poole.
„Tartu refraktor on astronoomilise vaatlustehnika ajaloos väga oluline instrument, mis pani paika standardid järgmiseks pooleks sajandiks. 1880. aastail oli maailmas ikka alla kümne teleskoobi, mida võis Tartu omast paremaks pidada. See oli märkimisväärne ka kuulsa optiku Joseph von Fraunhoferi tööde seas, sest on esimene omataoline ja ainuke, mille Fraunhofer ise jõudis valmis ehitada.“
Saavutused teadusilmas
Fraunhoferi suure teleskoobiga tehtud tähtsaimaks avastuseks võib pidada Veega-nimelise tähe kauguse edukat mõõtmist, mis andis esimest korda usaldusväärse ettekujutuse kosmilistest kaugustest. Samuti koostati teleskoobi abil uus kaksiktähtede kataloog, milles oli üle 3000 kaksiktähe.
Tegevust kõigile
Näituse eksponaadid on nii tähetornis kui ka hoovis. Peresõbralikul näitusel pakutakse aktiivset tegvust ka lastele.
Kuraatorid: Kaarel Nõmmela, Lea Leppik
Kujundaja: Marge Nelk
Meistrid: Tanel Nõmmik, Kristiina Ribelus
Konsultandid: Jaak Jaaniste, Tõnis Eenmäe
Animatsioonimeeskond
Stsenaarium: Lea Leppik, Kaarel Nõmmela
Illustratsioonid: Anti Veermaa (Dada AD)
Animatsioon: Reelika Raudsepp (Dada AD)
Helisalvestus: Ervin Kont (UTTV)
Videomontaaž: Tõnu Rõõmusaare (UTTV)
Konsultant: Jaak Jaaniste
Pealelugeja: Kaarel Nõmmela
Muuseumisse jõudmine
- Tartu tähetorn asub Toomemäe idaküljel, Pirogovi pargi kohal.
- Muuseumil ei ole parklat. Auto saab parkida ümbruskonna avalikele parkimisaladele, näiteks Lossi 36 õppehoone juurde või Riigikohtu ees asuvasse parklasse.
Majas liikumine
- Sissepääsu ees on järsk looduslik tõus (kuni 17% kalle).
- Kolm suuremat näituseruumi (idasaal, kellatuba ja läänesaal) on maja esimesel korrusel.
- Tartu tähetornis ei ole lifti. Planetaariumisse, torni ja rõdule pääseb ainult kitsast kivitrepist, mille lagi on kohati madal.
- Tähetorni peauksel ning ida- ja läänesaali sissepääsuuksel puuduvad lävepakud. Teistel ustel on madalad lävepakud, v.a kellatoa ja läänesaali vahel, kus on kõrge lävepakk. Läänesaali saab siseneda ka fuajee kaudu, mille uksel lävepakk puudub.
- Idasaali ja torni pole võimalik kütta sealsete ajalooliste instrumentide säilitustingimuste tõttu.
Garderoob ja tualetid
- Tualetid asuvad tähetorni esimesel korrusel. Tartu tähetornis puudub invatualett.
- Üleriided on võimalik jätta tähetorni trepikotta nagisse või keldrikorruse kappidesse.
Lisateavet leiab muuseumi lehelt „Ligipääsetavus“.
